Türi kaitseliitlased taas oma lipu all

31 juuli 17
Sulge
Saada artikkel
Send this form
Category: Järvamaa

Neljapäeva õhtul õnnistatakse taas Kaitseliidu Türi malevkonna kui tänase Türi üksikkompanii eelkäija lipp.

 

Esmakordselt õnnistati malevkonna lipp 87 aastat tagasi, mil tähistati Türi malevkonna 5. aastapäeva.

 

Sõjaeelse Kaitseliidu Türi malevkonna lipu kavandas Eesti maalikunstnik Johannes Võerahansu ning esimese lipu valmistasid Naiskodukaitse Türi jaoskonna liikmed pr. Kuusberg ja pr. Jürgenson. Lipp annetati malevkonnale 3. augustil 1930, kuid II maailmasõja ajal jäi see kadunuks.

 

Lipu taastamise mõtted on kaitseliitlaste peas käinud kogu Eesti taasiseseisvumise aja jooksul. Loodeti leida originaallipp, kuid tulemusteta ja seega alustati 2009. aastal korjandust, et vana kavandi alusel lipp taastada. Taastamisse andis oma panuse 165 inimest, lisaks toetasid veel Järva Maavalitsus ning Imavere, Käru, Türi ja Väätsa vallavalitsused. Lipu taastamise kavandi järgi võttis ette Lipuvabrik OÜ.

 

Lipu taasõnnistamise tseremoonia toimub neljapäeval, 3. augustil kell 19 Türil Kaitseliidu Järva maleva esisel platsil. Lipu õnnistab EELK Järva praost ja Kaitseliidu Türi üksikkompanii kaplan Teet Hanschmidt. Pidulikul tseremoonial on rivis Türi kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorkotkaste ja kodutütarde vähendatud aukompanii.

 

Lipu toob õnnistamiseks esimene liputoimkond – lipuohvitser vanemleitnant Janis Frei, lippur nooremleitnant Leo Lillemets ning lipuassistendid nooremseersandid Siim ja Sander Poak.

 

Mis on lipul kujutatud? Parima kokkuvõtliku kirjelduse on andnud kunagine Kaitseliidu Türi malevkonna pealiku abi Ruurik Valter Mikkelsaar: „Heitkem silmad lipule. Sääl näeme kuningas Kalevipoega, kes mõõka vööl kandes atra juhib. See on Eesti rahvas, kes põldu harib ja mõõgaga end kaitseb. Nii minevikus kui tänapäeval. Ei olnud muistsetel eestlastel sõjaväelist seisust, nii kõneleb ajaraamat. Kui ähvardas vaenlane kodumaad, sai hoolsast põlluharijast vapper sõjamees. Jäeti ader, võeti mõõk. Oli maa vaenlasest puhastatud, asusid kõik jälle rahuga tööle.

Ei kanna nüüdki eestlane relva selleks, et vallutada maid ja võita naabreid. Rahus tahame elada ja rahus areneda. Iseseisvalt rippumatult. Elujõulise kultuurrahvana on meil selleks vääramata õigus. Kui meie peame teadlikud olema neist hädaohtudest, mis võivad ähvardada meie kodukollet. Peame olema valvel, peame kandma relva. Meie töövilja ei tohi tulla tallama võõras vägivald! Meie vabadust ja omariiklust, mis võidetud eestlaste verega, ei tohi kunagi asetada võõras võim ja võõras riigikord! 

Nii kõneleb meile kiri sellelt lipult, mille alla me täna koondume. Ja sellele lipukirjale jääme truuks. Kõrge aade, mida sümboliseerib meie lipp, on päritud meie vaprailt esivanemailt ja see peab kanduma edasi tulevasilegi põlvile"


Kommentaare ei ole
Lisa kommentaar *




*