Rõõmsameelne hõimurahvas meie seas - järvamaalane ingerisoomlane

23 okt 15
Sulge
Saada artikkel
Send this form
Category: Järvamaa

Hõimupäeval, 17. oktoobril rõkkas Järvamaa Muuseum naerust, laulust ja pillimängust. Koos olid eriliselt elevil inimesed- hõimlased järvakate seas.

Fotod: Vladimir Vari

 

Kodakondsuselt eestlane, elukohaga Järvamaa, kuuluvustundega ingerisoomlane - milline aja- ja elulugu on sellisel inimesel?


Ingerisoomlaste aja- ja kannatusteloost rääkis ilmekalt "Inkeri" lehe toimetaja Taisto Raudalainen, kes on oma põhjaliku uurimistöö avaldanud. Selle raamatuga lubab Ants Hiiemaa ka muuseumis tutvuda.
Jõuludeni on Järvamaa muuseumis koostöös Eesti Ingerisoomlaste Liiduga üles seatud näitus „Ingerimaa inimesed“.


Kuidas jõudsid ingerisoomlased Eestisse, Järvamaale? Järvamaa Ingerisoomlaste liider Herta Preema rääkis oma suguvõsa loo. Ümberasustamise traagika on see, et tuhanded nende seast on Paldiski lähedal ühishauas. Vaatamata kannatustele on meie seal elavad ingerisoomlased tuntud oma eriliselt rõkkava naeru ja rõõmsameelsuse poolest.


Nad hoiavad elus oma hõimurahva kombeid ja tavasid.  Ja kõlas pill ning helises laul. Esinesid Ingerisoomlaste Seltsi tantsurühm "Katrilli" ja lauluansambel "Sireeni" ning Tallinna Ingerisoomlaste Seltsi lauluansambel "Kanerva".  Ühtse kogukonnana tuuakse kokkusaamisele ka juba üheksakümnendaid elurajal käivad Maria Krõlova Paidest  ja Toini Ijavoinen Koerust.

 

Kõlas väljaütlemine - oleme siin harjunud, kohanenud, meie kodu on nüüd Eestimaa, Järvamaa, me ei unusta aga oma päritolu ja traditsioone! 


Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana.


Kommentaare ei ole
Lisa kommentaar *




*