Ametijuhendite kirjutamise aegu oli Palmeti osas suur kitsikus. Ta teeb raskestimääratava hulga raskestikirjeldatavaid töid, mis tugevamalt või nõrgemalt tekkiva meediumiga seotud. Verbaalne talent, kahtlemata. Spordialadest kõik peale jooksmise. Riietus — mis ise tahate, joppi pole nagunii kunagi aega ära võtta.
Karm, vahel harva ka pisut õiglane mees. Muusikat armastab ja loodust, ja magada, hommikuti ärkab kange kohvi ja kohusetunde najal. Mängib oma lemmikuid ja mõtleb, kuidas saaks aga pahadele vee peale lasta. Käib mugavalt riides ega kuluta aega juuste või habeme ohjeldamisele.
"Aga mida teie arvate," küsib ta pigem. Käib malbe näoga ringi ja räägib ainult eetris. Uurib teisi inimesi ja vaeb nende mõtteid. Ja siis ikka see küsimus: "Aga mida arvate teie?" Raadioinimese kohta harvaesinevalt napisõnaline. Küllap on vaja ka monoloogide kuulajaid. Korralik, tekst on tal alati ette valmistatud.
Kui raadio internetifoorumis küsiti, mida saatejuhtidest arvatakse, ja sealjuures Merle kohta küsimata jäeti, siis tahtis üks kahe hüüumärgiga fänn kohe teada, miks Merle poolt hääletada ei saa. Asi on lihtne: raadios üldiselt teatakse, et Merlel on ka kolme hüüumärgiga austajaid. Mitte, et me teistes kahtleksime, aga Merle näeb veenev välja ka.
Ta elus on üks unistus ja üks tähtis inimene. Tal on üks mure ja ta õpib ühte asja. Omavahel öeldes on asjad kõigi inimeste elus olemas. Kõik püüavad teadmisi ja mõistmist, Kaspar ka. Jaan Kross on kirjutanud, et kõik lähevad merele, sest peavad. Näis, kui päevitunud Kaspar lõpuks on, ja näis, kus sadamas viimaks kohtume.
Maarit ütleb, et ta on maailma kõige igavam inimene. Tema sõbrad vaidlevad vastu, sest nad teavad, et ka tema elus on ettelaulmised (ka vihmas), tüdrukuteõhtud, iseloomu kasvatamine, särav naeratus ja saladused, nagu iga endast lugu pidaval naisel. Küllap Maarit igatseb uudistele vahelduseks rohkem mereretki ja päikesetõuse kaugetes maades.
Loomu poolest kullaketraja. Müüb spotte, klippe, mooduleid ja lehekülgi kõige täiega. Istub ja veeretab, ja kuld tuleb välja. Tantsupidudel võib kergesti koiduni keerutada. Nõrgemad kardavad. Vabal ajal kasvatab kinnisvara, vallasvara, meest ja lapsi. Riietub vastavalt võetud ülesandele, tihti ka paremini.
Virgo Pärn Teadaolevalt raadio ainus poksija, silm oli ükskord sinine ka. Poksib ainult treeningutel, raadiotöös rusikaid ei tarvita. Jäädvustab helikatked, mis mikrofoni lajatatakse. Siis teeb neist saateid, klippe ja helivigureid. Vahel lindistab salaja ja sellest tuleb pahandust ka. Riietus üldiselt sportlik, ametiasjus ta väljas ei käi.
Muuseumidirektor suudab uskumatute nippidega oma saatesse meelitada teadureid ja museaale Järvamaalt ja kauge-malt. Sahtlisügavustest leiab ajalehed, mille ilmumise kõik unustanud, leiab sealt veidraid asju, inimesi ja sündmusi. Ta on ka päeva-piltnik, harrastab tervisekõndi ja muidu looduses ümberhulkumist.
Raadiosaadete tegemine on tema jaoks rohkem hobi: tuleb uksest sisse,loobib oma pikki juukseid sinna-tänna, hakkab mõnusasti lugusid pajatama ja paneb muusika mängima. Pärit on ta Tartust. Ja Paidest. Ja Türi vallast. Ja Hiiumaalt. Saladusi on tal palju. Mõistatuslik tundub see, kuidasta suudab läbi porilompide käia, ilma et oma valgeid pükse ära määriks.